我很膽小,很害怕戳鼻子,
端午佳節,擔心孩子染素,
佳人時光,為安全我勇敢。
延伸閱讀
達瓦達旺教會網站 // http://paiwan.com.tw/tjavatjavang/
躲在南大武山的晨曦,
像似調皮鬧事的老人,
悄悄地跨越層綠山林,
光直線照溪谷落腰間,
被遮擋的陽光叫影子,
修長的影子不是光體,
視角決定影子的力量,
側身轉身傾斜向著光,
陰暗焦慮影子追不上。
“Malailaing, anema a caucau, saka su kilalaingan a maya timadju? Anema a uri maqulip a caucau, saka su kipaqenetjan a maya timadju? Tiamadju maru kinaminasian a pasanitalj; a kianaikacauanan a cavilj nimadju maru miperperper a kakakaka.”
「上主啊,人算什麼,你竟關懷他?必朽的人算什麼,你竟眷顧他?他不過像一口氣息;他的歲月像飛逝的影兒。」(詩篇144:3-4)